Alvar Tiisler: Kalev/Cramost, Varrakust, Arbetist …15-01-2013

2012.11.01_0001

Kalev/Cramo on viimased poolteist kuud olnud muutuste keerises. Ahel algas kaotusega Rakvere Tarvale ja sellele järgnenud Aivar Kuusmaa vallandamisest. Seejärel ennistati peatreeneri kohusetäitjaks Alar Varrak, kelle esimesed kohtumised ei näidanud mängu paranemist.

Uus aasta on aga toonud Kalevisse uued tuuled, tulnud on võidud ja mis kõige tähtsam – meeskonnas on taas näha mänguindu. Antud üllitise autor üritab analüüsida Kalev/Cramo muutust kahe erineva peatreeneri käe all, samuti Alar Varraku kujunemist treeneriks ja Gregor Arbeti siirdumist välismaale.

Aivar Kuusmaa Kalev/Cramos oli aastatega välja kujunenud selgelt raamides korvpall ja kindlad tingimused, mida mängijad pidid väljakul täitma. Paaril eelmisel hooajal tõi see edu, tänavu aga jäi ainsaks sähvatuseks VTB-liiga võõrsilvõit Turowi üle. Alar Varraku Kalev/Cramo jätkas antud mängu veel läinud aasta lõpus Tartus toimunud karikaturniiril, kus teeniti taaskord kaotus Tarvalt, samuti raske võit Tallinna Kalevi üle. Aasta esimestes suurtes mängudes (VTB ja Balti liiga) oleme näinud hoopis teistsugust Cramot, kes suudab rünnakul näidata minu arust hoopis loovamat mängu. Paistab, et praeguse Kalev/Cramo hea mängu põhjuseks ongi just karika poolfinaal Tarvaga, pärast mida peeti võistkonnas kriisikoosolek, kus erinevad osapooled said suud puhtaks rääkida ning mõtiskleda, mis on valesti.

Uus aasta on Kalevi mängu toonud just rünnakul teatud vabaduse, mis omakorda annab mängijatele võimaluse olla loov. Vaadates neid Cramo mehi, kes palli käima paneku eest vastutavad – Keith McLeod, Tanel Sokk, Gert Dorbek, nüüdseks Kreeka läinud Gregor Arbet, siis ei saa ju küsimust olla meeste tasemes. Üks on mänginud NBA-s, teised mehed saanud kõva karastuse tugeva tasemega koondisemängudes.

Leian, et Kuusmaa surus Kalevi tagameestele liigselt peale oma arvamust mängust ja ei lasknud meestel teha rünnakul omi asju oluliselt vabamalt. Jah, Cramo viimaste mängude punktiskoorid pole olnud küll midagi erilist, kuid samas tuleb siin põhjust otsida hoopis lihtsates möödavisetes, mida on viimastes mängudes tehtud ohtralt. See selleks, kuid põhiline on, et Kalevi rünnak pole enam kinni nii raamides kui varem, mis aga on omakorda toonud lihtsad mängulahendused ja viskepositsioonid.

Ka kaitses on viimastes kohtumistes näidatud südikaid esitusi. Mõelge vaid, milline eesliin oli Donetskil (Endised NBA ja Euroliiga mehed) ja meil vaid vastu panna Bamba Fall ja Toomas Raadik. Hea kaitsemängu on aga ehk tekitanud uus hingamine, mis aga omakorda on loonud võistkonda tagasi hea aura ja kõva mängutahte. Hoolimata sellest, et võistkonnast puudusid pühapäeval kolm olulist pikka mängijat, suudeti tänu tahtejõule Donetsk ära võita.

Alar Varrak on treeneriks kujunenud. Ta ei ole alustanud kohe tipust, vaid läinud loogilist rada pidi ehk alustanud noortega Audenteses, abistanud seejärel Tiit Sokku Nybitis, siirdunud 2008. aastal Cramo pingile mängu analüüsima ja võtnud nüüd üle meeste võistkonna. Esimest korda pidi Varrak peatreeneri kohuseid täitma 2010. aasta alguses, kuid ehk ei olnud siis veel aeg küps, et peatreenerina tegusid teha. Mäletan, et küsisin mehelt veel pärast võidukat pronksiseeriat intervjuu, kus ta vastas: “Hea, et see kõik läbi on.”

Minu jaoks on treeneri nö. loogilist rada pidi minek olnud alati aktsepteeritavam kui kohe meeste juurde asumine. Nagu mängija, kasvab treenergi. Alustab nullist, õpib ja õpib ning jõuab tippu. Mängu mees kindlasti tunneb, olles varem nii Kalevis kui Eesti koondises oma ja vastaste mängu analüüsiv treener. Nüüd on tulnud aeg võtta ohjad enda kätte, sest kogemusi on piisavalt ja loodetavasti seekord edukamalt kui 2010. aastal.

Noortega töötamine annab aga treenerile veel ühe omaduse – suhtlemisoskuse mängijatega. Treenides noori mängijaid pead sa olema paindlik – utsitama mängijat, samas aga aru saama tema vajadustest. Aivar Kuusmaa ja Kalevi mäng paistis väga palju sõltuvat peatreeneri emotsioonist. Üleeilse mängu lõppedes tunnistasid nii Armands Škele kui Toomas Raadik, et meeskonda on tekkinud vabam õhkkond ning nende õlul ei ole enam pingeid, mis varem olid peale pandud. Varrak meenutab mulle isegi natuke Andres Sõpra. Ta pole ehk niivõrd karismaatiline isiksus, kuid oskus mängijatega rahumeelselt suhelda ja neisse positiivsust süstida (Toomas Raadiku pühapäevane näide) on tal kindlasti olemas.

Mõistagi on kõige suuremaks küsimuseks Kalev/Cramo lähitulevik. Gregor Arbet siirdus eile päeval Kreekasse, uut meest esialgu tooma ei hakata, küll aga käis Varrak välja, et otsitakse veel üht pikka meest. Gregori kaitsemäng on tõenäoliselt kogu VTB-liigas olnud kuldaväärt ja tasub loota, et viimastest võitudest saadud emotsioon aitab kogu võistkonnal selliseid vägevaid kaitseesitusi vähemasti koduväljakul jätkata. Viimased aastad on Grex Kalevi eest näidanud ebastabiilseid mänge, mis võivad olla tulenenud tüdimusest mängida nõnda kaua juba Eestis ja sellest, et eakaaslased Kangur ja Talts teevad tegusid Euroopa palliplatsidel. Nüüd on Gregor taas väljas ja loodame, et uus väljakutse lubab tal näidata rohkem stabiilsemaid esitusi kui seni.

Kindlasti on antud arvamusloo kirjutamise põhjuseks pühapäeval saadud võimas emotsioon. Kalev/Cramo on aastat alustanud võimsalt, loodetavasti jätkub see nõnda edasi ka Arbetita ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks ..

Alvar Tiisler, Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.